Inflatsioon on üks enim kasutatud majandusmõisteid – sellest räägitakse poes, uudistes ja laenulepingut sõlmides. Aga mis inflatsioon täpselt on, mis seda põhjustab ning kellele see kasu või kahju toob? Selles artiklis selgitame inflatsiooni olemust, põhjusi ning plusse ja miinuseid.
Riskihoiatus: artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole finants- ega investeerimisnõuanne. Enne finantsotsuste tegemist hinda oma olukorda ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt.
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on raha väärtuse langemine, mille tõttu tõuseb kaupade ja teenuste hinnatase. Hinnataseme tõus näitab, et raha reaalne ostujõud väheneb – sama summa eest saab osta vähem.
Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis näitab hinnaindeksi muutust aasta jooksul protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ja selle osakomponentide muutuste kohta.
Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks.
Keskpankade roll
Lühikese aja jooksul võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, kuid pikas perspektiivis on hinnataseme kõige olulisem määraja rahapakkumine. Rahapakkumise ja intressimäärade reguleerimisega saab keskpank mõjutada majandust: rahapakkumise suurendamine ärgitab inimesi kulutama ja investeerima, selle vähendamine mõjub vastupidi.
Majandusteadlaste seas on levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna jaoks on vajalik kestev, kuid madal hinnatõus. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära.
Lihtne näide ostujõu muutusest
Inflatsioonimäära mõju on lihtne mõista arvulise näite abil. Kui aastane inflatsioonimäär on 5%, maksab ostukorv, mis täna maksab 100 eurot, aasta pärast ligikaudu 105 eurot. Kui sinu sissetulek samal ajal ei muutu, saad sama raha eest osta vähem – sinu reaalne ostujõud on vähenenud. Sama loogika kehtib hoiuste kohta: kui hoiuse intress on inflatsioonist madalam, kahaneb raha tegelik väärtus ka siis, kui summa kontol kasvab.
Seepärast vaadatakse majanduses sageli reaalseid ehk inflatsiooniga korrigeeritud näitajaid, mitte ainult nominaalseid summasid.
Inflatsiooni põhjused
Inflatsiooni võivad mõjutada nii riigi otsused kui ka ettevõtete tegevus.
Riigi mõju
- Raha trükkimine – mida rohkem raha ringleb, seda väiksem on selle väärtus.
- Maksuinflatsioon – kõrgemad maksud tähendavad kõrgemaid tootmis- ja tööjõukulusid ning seega kõrgemaid hindu.
Ettevõtete mõju
- Nõudluse kasv – kui nõudlus toote järele suureneb, tõuseb ka hind. Eriti kehtib see siis, kui turgu kontrollivad vähesed tootjad.
- Palgainflatsioon – kui hinnad tõusevad, soovivad töötajad suuremat palka, mis omakorda suurendab ettevõtete kulusid ja hindu.
- Kõrgemad tootmishinnad – kui materjalitarnijad tõstavad hindu, tõusevad ka lõpptootja kulud ja hinnad.
Inflatsiooni positiivsed küljed
Majanduses peetakse inflatsiooni isegi kasulikuks, kui see on stabiilne ja madal ehk ligikaudu kaks protsenti. Eesti Pank nimetab stabiilset inflatsiooni kasulikuks, kuna see suurendab läbipaistvust, vähendab tõenäosust, et ettevõtted ja inimesed tootmist vähendaksid, ning aitab vältida rikkuse ümberjaotamist.
- Suurem kasum tootjatele, kes saavad oma tooteid kõrgema hinnaga müüa.
- Stiimul investeerimiseks – inflatsioon annab investoritele ja ettevõtjatele lisapõhjuse majandustegevuses osaleda.
- Tootmise ja tööhõive kasv – tootmise laienedes kasvab nõudlus ka tööjõu järele.
- Laenuvõtjate eelis – kui laenu intress on inflatsioonimäärast madalam, on tagastatava raha tegelik väärtus väiksem kui laenatud rahal.
Inflatsiooni negatiivsed küljed
- Fikseeritud sissetulekuga inimesed kaotavad – palgatöötajate, pensionäride ja teiste reaalsissetulek ehk ostujõud väheneb.
- Tulude jaotus muutub ebavõrdsemaks, kuna ettevõtjate kasum võib kasvada, samal ajal kui fikseeritud sissetulekuga rühmade reaalsissetulek väheneb.
- Planeerimine muutub keerulisemaks, sest kaupade, toorainete ja teenuste hinnad tõusevad.
- Laenuandjad võivad kaotada, sest neile tagastatakse raha, mille ostujõud on väiksem kui laenatud summal.
- Eksporditulu võib väheneda, kui tootmiskulude tõusu tõttu kallinevad ekspordikaubad ja nõudlus välisturgudel langeb.
Pikaajalise ja kõrge inflatsiooni korral on mõju ka varahindadele negatiivne, kuigi lühiajaline mõju ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest.
Seotud mõisted
Inflatsiooniga seoses räägitakse sageli ka tarbijahinnaindeksist, tootjahinnaindeksist, hüperinflatsioonist, stagflatsioonist ja reduflatsioonist. Need mõisted kirjeldavad hinnamuutuste mõõtmist või inflatsiooni eri vorme.
Mida see sinu jaoks tähendab?
Inflatsiooni mõistmine aitab paremini planeerida eelarvet, hinnata laenu tegelikku hinda ja mõista, miks hoiuste reaalväärtus võib aja jooksul muutuda. Jälgi Statistikaameti avaldatavat tarbijahinnaindeksit, et näha, kuidas hinnad Eestis muutuvad.